Hariduslike erivajadustega õpilaste õppevara arendamine

-+
Esileht » Õppevara » Sissejuhatus ja koostamispõhimõtted

Sissejuhatus ja koostamispõhimõtted

Loodusõpetuse töölehed on koostatud vastavalt riikliku lihtsustatud õppekava uuendatud loodusõpetuse 6.-9. klassi ainekavale (vt www.ut.ee/curriculum/HEV/lihtsustatud). Uues ainekava projektis koondab loodusõpetus füüsika, keemia, bioloogia ja geograafia teemavaldkondi. Kuna õppekava on muutumas, valiti eelkõige sellised teemad, mille tundmine annab õpilasele loodusteaduslikud põhiteadmised ja -oskused, aga ka oskuse elus turvaliselt ja keskkonnahoidlikult toime tulla.

6. klassi õpilastele on koostatud 13 töölehte, 7. klassile 36, 8. klassile 69 ning 9. klassile 47 töölehte. Töölehed on koostatud ja kodulehel esitatud väiksemate või suuremate teemaplokkidena, mis lähtuvad ainekava teemavaldkondadest.

Valminud töölehed ei kata kaugeltki kõiki teemasid ja tunde 6.-9. klassini. Lisaks saab iga õpetaja neid kohandada vastavalt oma õpilaste eripärale ja vajadustele. Seetõttu võib neid käsitleda ka näidistena, mis pakuvad õpetajatele mõtteid ja ispiratsiooni täiendavate töölehtede koostamiseks puuduvatel teemadel või koostatud lehtede kohandamiseks.

Järgnevas selgituses tutvustatakse töölehtede koostamispõhimõtteid ja kasutamisvõimalusi.

Töölehtede eesmärk:
o anda õpilastele töölehtede abil teadmisi ja oskusi
o tekitada õpilastes huvi käsitletava vastu ja anda neile eduelamus
o varustada õpilased ja õpetajad töövahenditega, mis täidaksid (osaliselt) nii õpiku kui töövihiku rolli

Töölehtede koostamispõhimõtted

Teemade käsitlemisel lähtuti õppekava üldosast ning ainekavas määratletud õpitulemustest. Töölehtede koostamisel peeti silmas, et õpiraskustega õpilased omandavad materjali aeglaselt, aga unustavad kiiresti. Otstarbekas on kasutada mitmekesiseid meetodeid ja töövõtteid, et aktiveeritda nii õpilaste auditiivne, visuaalne ja kinesteetiline taju. Teema esitamisel lähtuti konkreetsest, elulähedasest, kogemuspõhisest ning selle kaudu liiguti üldistuse või reeglini.

Arvestades LÕK-i järgi õppivate laste psüühiliste protsesside iseärasusi, on õppetöös oluline näitlikustamine. Seetõttu on töölehtedes võimalikult palju kasutatud pilte, jooniseid, skeeme, tabeleid, osa teemade puhul PowerPoint- esitlusi. Samas ei piisa ainult objektide, piltide, vms esitamisest. Orienteerumisrefleksi nõrkuse tõttu võib õpilane küll vaadata ja kuulata, kuid ta ei tarvitse tajuda nähtut adekvaatselt, leida ise olulisi tunnuseid ja detaile. Kindlasti on vajalik näitvahendite detailne analüüs koos seletustega, tähelepanu juhtimise ning kõnega. Kõne võimaldab mälu täpsustada, materjali rühmitada ja seostada. Töölehtedes on püütud anda õpilastele lausemalle, mis aitavad materjali omandada ja kinnistada. Käsitletavat materjali tuleb korrata pikema aja vältel, seostada varem õpituga ning ümbritseva keskkonnaga.

Meetodite ja ülesandetüüpide valikul eelistati konstruktivistlikule õpikäsitusele vastavaid viise - õppimisel on oluline arusaamade ja kogemuste vahetus, kuulajaid kaasatakse aktiivselt osalema; iseseisvate õppeülesannete lahendusi arutatakse läbi, viiakse läbi praktiliste töid jne. Õpilast motiveeritakse kaasa töötama, pakkudes talle sobivat õpikeskkonda ja õppimisviise.

Analüüsides õpetajate kogemust õpilastele meeldivatest tulemuslikest õpitegevustest, otsustati töölehtedes neist rakendada järgmisi:

1) käelise tegevuse võimalus - joonistamine, värvimine, kleepimine, mõõtmine
2) suhtlemisvõimalus
3) lünkülesanne
4) valikvastustega ülesanded
5) õige-väär parandamisülesanded
6) tabelite täitmine
7) kaardi lugemine
8) eristamis- ja rühmitamisülesanded
9) oma kogemuse kasutamine
10) ristsõnad (abitähtedega)
11) töö piltidega, pildi lõpetamine
12) liigutustega toetatud protsessiselgitus
13) ülesanded looduses
 
Töölehed eeldavad õpilaselt enamasti individuaalset tööd õpetaja juhendamisel, kuid võimaluse korral arendatakse ka õpilaste suhtlus- ja koostööoskusi paaris- ja rühmatöös. Õpitava mõtestamise ja seostamise eesmärgil kasutatakse lünktekste ja küsimusi, mis eeldavad õpilaselt oskussõnade kasutamist. Töölehtede lõpus on pakutud erinevaid võimalusi põhjuslike suhete väljatoomiseks ja järelduste tegemiseks. Selles osas on oluline, et õpetaja toetaks suunavate küsimuste vm abil õpilaste mõtlemist ja kõnet ning aitaks neid nii oma mõtete sõnastamisel.

Et õpilased mõistaksid töölehetekste, on õpetaja ülesandeks aktiveerida või luua vajalik taust. Iga õpetaja saab arvestada oma klassi konkreetsete õpilaste arengutempo ja iseärasustega ning kasutada töölehti vastavalt oma tunni eesmärkidele kas tervikuna või osade kaupa. Tööleht ei asenda siiski käegakatsutavat tegelikkust. Alati kui võimalik, tuleks enne teema juurde asumist aktiveerida õpilaste olemasolevaid kujutlusi, teadmisi ja kogemusi oma lähemast ümbrusest.

Töölehtede vormistus

Töölehed on vormistatud erinevalt – lisaks õpilase töölehele on mõne teema lisatud sisuleht (“õpiku aseaine”) ning õpetajajuhend (hõlbustamaks õpetaja orienteerumist töölehes ja andmaks õpetajale vajalikku lisainfot). Sisulehe funktsioonis on geograafia ja valgusõpetuse teemade puhul kasutatud ka PowerPoint-esitlusi, mille eeliseks on rohke ja värvilise illustreeriva materjali kasutamise võimalus.

Kui lisaks õpilase töölehele kasutatakse teema käsitlemisel sisulehte ja õpetajajuhendit, on need kolm materjali esitatud rühmana, õpilase töölehe faili märgib laiend –opil. ning õpetajajuhendit laiend opet.

 Tekstide koostamisel on püütud lähtuda lihtsustatud keele põhimõtetest.

· Selged, täpsed ja konkreetsed töökorraldused
· Sõnavara valikul vältida pikki, keerukaid, abstraktseid sõnu
· Kasutada tavapärast sõnajärge ja lihtsat lausestruktuuri
· Kirjutada isikulises tegumoes
· Eelistada lühikesi lihtlaused või rindlaused
· Vältida sõnade poolitamist
· Vältida eitusi (nt Siin ei ole kuigi soe)
· Vältida kujundlikku keelekasutust (nt Tal on kuldsed käed)
· Vältida sünonüüme, eelistada sõnakordusi
· Iga lause uuele reale
· Pikemad laused mitmele reale lugemisrütmi järgides

Töölehtede kujundamisel on järgitud järgmisi tehnilisi nõudeid:

· piisavalt ruumi – teksti hulk ja tihedus!
· lühikesed lõigud, suurem reavahe, laiemad ääred, lühemad tekstiread
· selge liigendus – loetelud, tabelid, laused algavad eri ridadelt, piisavalt kirjutamisruumi, suurem vahe/abijooned eri ülesannete/lõikude/tulpade vahel
· tähesuurus alates 14 pt
· vältida SUURTÄHTKIRJA), mis on halvemini loetav kui väiketähed, ja kaldkirja (Italic)
· rõhutamiseks Bold, tekstikastid, mnemotehnilise võttena “jutumullid” ülesanded nummerdada
· tekstid ja pildid selgelt eristada, pilt on lause/lõigu lõpus, mitte keskel
· vältida teksti pealetrükkimist taustapildile – raskesti loetav
· tihedalt seotud tekst ja pilt  asetada lähestikku
· pilt (joonis, skeem) peab olema selge ja kergesti tõlgendatav
· pildiallkiri selgitab pildi sisu

Nõuandeid kasutamiseks

Töölehe mahu puhul on arvestatud, et töölehe abil saaks sisustada ühe tunni. Samas ei ole kõigi töölehtede puhul eeldatud, et nende abil sisustataks TERVE tund ning kõik töölehed ei järgi ühtset struktuuri, mis kattuks soovitava tunni struktuuriga – tausta loomine ja teadmiste aktualiseerimine tutvustava teksti abil > situatsioooni/tegevuse  mõtestamine vaatluse, vestluse või teksti abil > harjutavad ja kinnistavad ülesanded > tagasiside ja hinnang tegevusele.

On oluline, et õpetaja analüüsiks töölehega tutvudes, kas ja milliseid eelteadmisi see õpilaselt nõuab. Kui tööleht ei sisalda teemat sissejuhatavat või tutvustavat teksti, on eeldatud, et õpilased ei tutvu teemaga ühiselt teksti lugedes, vaid teevad seda muul moel (nt õppekäigud, õuetunnid vm tutvumine ümbritseva keskkonnaga) ning tööleht võimaldab omandatud teadmisi-oskusi üksnes harjutada ja kinnistada ning anda tagasisidet.

Loodusõpetuse töölehed on koostanud:
Sirje Aher, Ave Loigu, Eha Kuuskler, Kadi Lukanenok, Maie Lõiv, Enn Pärtel, Mai Saal, Marika Säre, Kersti Tillo ja Helen Tuusti